Fotod: Monkey Business Images / Shutterstock
Uued teadusuuringud Rootsist kinnitavad jätkuvalt veendumust, et koera olemasolu ei muuda teie südant ainult õnnelikuks, vaid muudab selle tervislikumaks!
Rootsis Uppsala ülikooli teadlaste uurimus vaadeldi 2001.-2012. Aastal Rootsist pärit 40-80aastaste kodanike seas ja leidis, et koerte omanike puhul oli südame-veresoonkonna haiguste suremus umbes 20% madalam kui kogu elanikkonnast.
Seotud: 3 Tender, kuidas loomad saavad teie südame tervise
Teadlased võtsid inimesed, kellel on eelnevad südame-veresoonkonna probleemid ja haiglaravi, ning uuringu kaasautor Tove Fall ütleb, et nad usuvad, et suurim korrelatsioon on see, et koeraomanikud saavad rohkem harjutust ja järjepidevalt seda. Sügis on epidemioloogia dotsent ja ütleb, et pärast uuringu läbiviidud uuring näitab, et koeraomanikud saavad oma koertega ühiseid ja isegi igapäevaseid füüsilisi treeninguid, ja see uuring näitab, et ka koera omandamine toob kaasa südameprobleeme.
Ta ütles ka, et nad leidsid tervise kasu koeraomanikele, kes olid üksikisikud võrreldes üksikute inimestega, kes ei olnud koeraomanikud. Kui öelda, et uuringud on näidanud, et üksiktel inimestel on lühem eluiga kui peredel, näib, et koerte omanikud on neutraalsed nende eluea vähenemisele, justkui oleks koer asendus inimese pereliikmega. Ta tunnistab, et võib olla ka see, et koerte omanikud teevad kogu koera omandamisel vajaliku teostamise, mis suurendab nende eluea pikkust, kuid usub, et ka sotsiaalse suhtluse eeliseks on kasu, kui üksikud inimesed, kellel ei ole koerad.
Seotud: uued uuringud näitavad, et koerad aitavad oma inimestel elada kauem
Uuringu andmetel olid retriiverite ja näidikute omanikud madalaimad südamehaiguste riskid ning Fall arvab, et see võib olla ka seepärast, et need koerad nõuavad tavaliselt palju harjutust ja tegevust väljas.
See uuring on inspireerinud täiendavaid teadusuuringuid loomade surmamise valdkonnas, kui lemmikloomade sureb. Fall ütleb, et lemmikloomade suremine on väga suur asi, eriti kui omanik oli üksinda, ning arstid ja ühiskond peavad mõistma seda tähtsust ja oma rolli ka südame-veresoonkonna tervises.
